Kohus süüdistas teda reedel konkreetselt isikliku vastutuse kandmises Ukrainast laste röövimise eest Venemaa naaberriiki ligi 13 kuud tagasi alanud täiemahulise sissetungi ajal.

Venemaa annekteeris Krimmi Ukrainalt 2014. aastal, mida enamik maailmast nimetas ebaseaduslikuks. Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõudis Venemaalt lahkumist poolsaarelt ja ka aladelt, mida ta on eelmisest aastast okupeerinud.

Putin pole näidanud üles kavatsust loobuda Kremli võidud. Selle asemel rõhutas ta reedel Krimmi käes hoidmise tähtsust.

“Ilmselt on julgeolekuküsimused praegu Krimmi ja Sevastopoli jaoks esmatähtsad,” ütles ta, viidates Krimmi suurimale linnale. “Teeme kõik, mis on vajalik igasuguste ohtude tõrjumiseks.”

Moskva kuberner Mihhail Razvožajevi sõnul sõitis Putin lennukiga, et sõita 1821 kilomeetrit (1132 miili) Moskvast Sevastopolisse, kus ta asus teda mööda linna vedanud auto rooli.

Koos kunstikooli ja lastekeskusega tegi Putin ringkäigu ka Putin külastas Venemaa riigimeedia teatel Vana-Kreeka Chersonesose linna varemete juures asuvat arheoloogilist leiukohta.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärus oli esimene ÜRO Julgeolekunõukogu viiest alalisest liikmest ühe juhi vastu. Hollandis Haagis asuv kohus andis välja ka Vene Föderatsiooni presidendi kantselei laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova vahistamismääruse.

Moskva lükkas selle sammu kohe tagasi – ja Ukraina tervitas seda kui suurt läbimurret. Selle praktilised tagajärjed võivad aga olla piiratud, kuna Putini võimalus Rahvusvahelises Kriminaalkohtus kohtu alla sattuda on väga ebatõenäoline, sest Moskva ei tunnusta kohtu jurisdiktsiooni ega anna oma kodanikke välja.

Venemaa laialdased rünnakud jätkusid Ukrainas pärast kohtu teadet. Ukrainat ründas reede õhtul 16 Vene drooni, teatasid Ukraina õhujõud laupäeva varahommikul.

Telegramis kirjutas õhujõudude juhtkond, et 16 droonist 11 tulistati alla “kesk-, lääne- ja idapiirkonnas”. Sihtalade hulgas olid pealinn Kiiev ja Lääne-Lvivi provints.

Kiievi linnavalitsuse juht Serhii Popko ütles, et Ukraina õhutõrje tulistas alla kõik Ukraina pealinna suunduvad droonid, samas kui Lvivi oblasti kuberner Maksym Kozytskyi ütles laupäeval, et kuuest droonist kolm tulistati alla, ülejäänud kolm tabasid linnaosa. piirneb Poolaga.

Ukraina õhujõudude teatel pandi rünnakud toime Aasovi mere idarannikult ja Venemaa Brjanski provintsist, mis piirneb Ukrainaga.

Lisaks teatas Ukraina sõjavägi oma laupäevahommikuses regulaarses teates, et Vene väed andsid viimase 24 tunni jooksul 34 õhurünnakut, ühe raketilöögi ja 57 õhutõrjetuld. Facebooki värskenduse kohaselt tabas Lõuna-Khersoni provintsi kukkuv praht, kahjustades seitset maja ja lasteaeda.

Ukraina avalduse kohaselt keskendub Venemaa endiselt pealetungioperatsioonidele Ukraina tööstuslikus idaosas, keskendudes rünnakutele Ukraina idaosas Donetski provintsis Lõmani, Bahmuti, Avdiivka, Marinka ja Šahtarski vastu.

Regionaalkuberner Pavlo Kyrylenko ütles, et reedel sai provintsi 11 linna ja küla tulistamise käigus üks inimene surma ja kolm haavata.

Veel läänes tabasid Vene raketid üleöö elamupiirkonda Zaporižžja linnas, mis on osaliselt okupeeritud samanimelise provintsi piirkonna pealinn. Ohvritest teatatud ei olnud, kuid majad said kannatada, ütles Anatoli Kurtev Zaporižži linnavolikogust.

Briti sõjaväeametnikud ütlesid laupäeval, et Venemaa laiendab tõenäoliselt ajateenistust, et täiendada oma Ukrainas sõdivaid vägesid. Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas oma viimases luureandmete värskenduses, et Venemaa parlamendi alamkoja Vene duuma saadikud esitasid seaduseelnõu, millega muudetakse meeste vanus 21–30, praeguselt 18–27.

Ministeerium teatas, et praegu taotlevad paljud 18-21-aastased mehed ajateenistusest vabastamist, sest nad on kõrgkoolides. Muudatus tähendaks, et nad peaksid lõpuks ikkagi teenima. Ta ütles, et seadus võetakse tõenäoliselt vastu ja jõustub 2024. aasta jaanuaris.

Jälgi AP kajastust Ukraina sõjast: https://apnews.com/hub/russia-ukraine