Venemaa president Putin külastas okupeeritud Mariupoli linna
Varem, laupäeval, Putin sõitis KrimmiMariupolist veidi edelas, tähistamaks üheksandat aastapäeva Musta mere poolsaare annekteerimisest Ukrainaga.
Visiidid toimusid päevi pärast Rahvusvahelist Kriminaalkohut andis välja vahistamismääruse teda sõjakuritegudes süüdistava Venemaa juhi eest.
Putin saabus Mariupoli helikopteriga ja sõitis seejärel ise mööda linna “mälestuspaikasid”, kontserdisaali ja rannajoont, teatasid Venemaa teated, täpsustamata, millal visiit täpselt toimus. Nad ütlesid, et Putin kohtus ka linna Nevski linnaosas kohalike elanikega.
Venemaa asepeaminister Marat Husnulin andis pühapäeval riiklikule agentuurile RIA rääkides selgeks, et Venemaa on Mariupolis, et jääda. Ta ütles, et valitsus loodab lõhatud kesklinna rekonstrueerimise lõpetada aasta lõpuks.
«Inimesed on hakanud tagasi tulema. Kui nad nägid, et rekonstrueerimine on käimas, hakkasid inimesed aktiivselt tagasi pöörduma,” rääkis Khusnulin RIA-le.
Kui Moskva mais linna täielikult vallutas, jäi sõjaeelsest 450 000 elanikust välja hinnanguliselt 100 000 inimest. Paljud jäid lõksu ilma toidu, vee, soojuse ja elektrita. Halastamatu pommitamine jättis ridamisi purustatud või õõnestatud hooneid.
Mariupoli häda sattus esmalt fookusesse a Venemaa õhurünnak sünnitusmajale eelmise aasta 9. märtsil, vähem kui kaks nädalat pärast Vene vägede liikumist Ukrainasse. Nädal hiljem teatati, et linna suurima pommivarjendina tegutsenud teatri pommirünnakus hukkus umbes 300 inimest. Eelmisel kevadel AP kogutud tõendid viitasid sellele, et tegelik hukkunute arv võib olla lähemal 600-le.
Väike rühm Ukraina võitlejaid pidas vastu 83 päeva Mariupoli idaosas laiuvas Asovstali terasetehases enne allaandmist, nende kangekaelne kaitse seob Venemaa väed ja hakkas sümboliseerima Ukraina visadust Moskva agressiooni ees.
Venemaa annekteeris Krimmi Ukrainalt 2014. aastal – see samm, mida enamik maailmast mõistis hukka kui illegaalset, ning asus mullu septembris pärast Kiievi ja läänepoolsete Kiievi ja läänepoolsete rahvahääletustega peetud rahvahääletusi ametlikult Venemaa territooriumiks kuulutama neli piirkonda Ukraina lõuna- ja idaosas.