President Joe Biden näis hiljuti murdvat Ameerika seisukohast mitte nõuda Iraani režiimi muutmist, kui ütles: “Me vabastame Iraani.”

Riikliku Julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator John Kirby märkis peagi, et Biden “väljendab taas meie solidaarsust” Iraani meeleavaldajatega ega toonud välja uut lähenemist.

Kuna protestid algasid Iraanis vahetult pärast 16. sept 22-aastase Mahsa Amini surmkelle riigi moraalipolitsei vahistas 13. septembril hijabi mittekandmise eest, on teatatud enam kui 300 surmast.

Demokraatiate kaitse fondi (FDD) uus aruanne kutsus Bidenit üles oma tegevuse tugevdamisel kaugemale minema. toetada Iraani rahvast.

HÄIRIV VIDEO, KUI IRAAANI POLITSEI PEKSAB JÕLALULT REŽIIMIVASTASEST PROOSTEERIT

“President Bideni näiline toetus Iraani režiimimuutusele on teretulnud. Kuid ta võib minna kaugemale, et toetada Iraani rahvast,” kirjutas FDD teadur Tzvi Kahn.

Kahn usub, et USA tõrksus nõuda režiimi muutmist seisneb Bideni administratsiooni lootuses taaselustada Obama 2015. aastal riigiga sõlmitud tuumalepe.

“Ameerika ja tema liitlased on teinud üha jõulisemaid avaldusi, kritiseerides Iraani inimõiguste rikkumisi, vähendades samal ajal oma varasemat rõhku taaselustamisele. 2015. aasta tuumakokkulepemida ametlikult tuntakse ühise laiaulatusliku tegevuskava (JCPOA) nime all,” kirjutas ta. Lepingusse naasmine tähendaks Iraanile miljardeid dollareid sanktsioonide leevendust.

RIIGIAMET TEGI ARVUTUSE, ET SEDA INIMÕIGUSTE KÜSIMUSELE IRAAANI TUUMAKÜLEMINE PRIORITEETSE

Valge Maja on järk-järgult avaldanud meeleavaldajatele toetust. Kaks nädalat pärast meeleavaldusi avaldas ta lõpuks oktoobri alguses avalduse: “Iraani režiim on aastakümneid keelanud oma rahvale põhivabadusi ning surunud hirmutamise, sunni ja vägivallaga maha järjestikuste põlvkondade püüdlused. USA on Iraani naiste ja kõik Iraani kodanikud, kes inspireerivad maailma oma vaprusega.”

Välisministeerium mõistis Iraani režiimi kiiremini hukka, kuna välisminister Antony Blinken tegi 22. septembril avalduse, milles kuulutas välja sanktsioonid Iraani kõrgeimatele ametnikele ja avaldas meeleavaldajatele toetust.

Ajalehe Foreign Desk peatoimetaja Lisa Daftari loodab, et Bideni viimased kommentaarid viitavad Washingtonis toimuvale nihkele.

“Tänu peaaegu kahekuulisele Iraani meeleavaldajate julgele visadusele Iraani jõhkra režiimi vastu on Bideni administratsioon hakanud näitama, et mõistab selle liikumise tõsidust,” ütles Daftari teisipäeval Fox News Digitalile.

Proteste algusest peale kajastanud Daftari jätkas: “Olgu siis emotsionaalselt, mõjuvate ja südantlõhestavate videote ja kaadrite kaudu meeleavaldustest tänavatel või Valgele Majale ja seadusandjatele avaldatud olulise poliitilise surve tõttu JCPOA ja Iraani rahva toetamine mullade rahustamise asemel näib, et Washingtonis on toimunud teatav pöördepunkt.”

26. oktoobril teatas USA rahandusministeerium uus sanktsioonide voor “Iraani ametnike suhtes, kes juhivad vägivaldsete mahasurumiste ja tapmiste, sealhulgas laste tapmisega seotud organisatsioone, osana meie kohustusest võtta Iraani valitsuse kõik tasandid selle repressioonide eest vastutavaks.”

USA AKADEEMIKUD KUTSUB BIDENIT KUTSUMA VASTUSEKS IRAAANI PROTESTI LÕPETAMISELE

“Valge Maja peaks sõnaselgelt tühistama oma pakkumise sanktsioonide leevendamiseks Iraanile,” ütles Kahn. “Washington ei tohi pakkuda majanduslikku päästerõngast režiimile, mis jätkab oma rahva massimõrvamist.”

13. oktoobril Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali korraldatud üritusel rõhutas USA erisaadik Iraanis Robert Malley, et JCPOA-sse naasmise potentsiaal ei mõjuta USA toetust meeleavaldajatele.

“Ma arvan, et inimesed peavad mõistma, et nad ei sidunud meie käsi sellepärast, et … see lootus, et kunagi ehk tuleb kokkulepe. … Me tegutseme. Me ei oota. Me teeme seda, mida arvame on järjepidev ja vajalik meie väärtuste ja rahvuslike julgeolekuhuvide edendamiseks.

Malley sai vastureaktsiooni oktoobris saadetud säutsule, milles öeldi, et meeleavaldajad avaldasid meelt “selle eest, et nende valitsus austaks nende väärikust ja inimõigusi”. Aktivistid juhtisid tähelepanu sellele, et meeleavalduste eesmärk oli tegelikult režiimimuutus, mitte Iraani praeguse režiimi üleskutse. Malley tunnistas, et tema säuts oli ekslik, öeldes uudisteväljaandele Iran International, et tema postitus oli “halvasti sõnastatud”.

RAKENDUSE FOX NEWS HAKKAMISEKS klõpsake SIIA

Kahn märkis, et Valge Maja pole olnud piisavalt selge, kas läbirääkimised JCPOA üle jätkuvad kui protestid peaksid vaibuma.

“Sellise ebaselguse kõrvaldamiseks peaks president Biden edasised kõnelused tagasi lükkama ja võtma Iraanile maksimaalse surve poliitika,” ütles ta.

Iraani president Ebrahim Raisi vastas Bideni eelmisel nädalal tehtud sõnavõttudele: “Mõni tund tagasi teatati mulle, et Ameerika president on hajameelselt. [said], ‘Vabastame peagi Iraani.’ Meid vabastati 43 aastat tagasi,” ütles Raisi reedeses televisioonikõnes. “Ameerika eesmärk on hävitada meie rahvuslik ühtsus ja sidusus.”