Sheikh Mohammed ütles Twitteris tehtud avalduses, et need kaks “pidasid konstruktiivseid kõnelusi, mille eesmärk oli arendada suhteid meie kahe riigi vahel”.

Visiit tähistab Süüria ja teiste araabia riikide vaheliste suhete jätkuvat sulamist enam kui kümme aastat pärast seda, kui 22-liikmeline Araabia Liiga peatas Damaskuse liikmelisuse seoses Assadi jõhkra mahasurumise tõttu meeleavaldajate ja hiljem tsiviilisikute vastu sõja ajal.

Tundub, et maavärinale järgneb rahvusvaheline kaastunne kiirendas piirkondlikku lähenemist mis oli küpsenud juba aastaid. Enne tragöödiat oli AÜE juba sidemed Damaskusega taastanud. Assadi esimene visiit AÜE-sse pärast 2011. aasta Süüria kodusõja puhkemist oli eelmisel aastal, millele järgnes teine ​​visiit selle aasta jaanuaris.

Pärast maavärinat külastas Damaskust AÜE välisminister ja Pärsia lahe riik saatis Süüriasse kümneid abisaadetisi.

Damaskus loodab, et piirkondlik leppimine vabastab kauaoodatud vahendid räsitud riigi ülesehitamiseks. Analüütikud ütlesid aga, et praegu ei juhtu seda suures mahus.

Üks peamine takistus: Süüria ei ole rakendanud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2254, mis võeti vastu 2015. aasta detsembris rahu saavutamiseks Süürias. Tegevuskava aktsepteerimine on USA ja Euroopa Liidu põhinõue suhete normaliseerimiseks Damaskusega.

Maailmapank teatas pühapäeval, et Süüria reaalne sisemajanduse koguprodukt kahaneb 2023. aastal pärast maavärinat eeldatavasti 5,5%, füüsilised kahjud on hinnanguliselt 3,7 miljardit dollarit ja majanduslik kahju 1,5 miljardit dollarit, mis tõstab hinnanguliselt 5,2 miljardi dollarini. See on lisaks 12-aastase sõja varasematele kahjudele.

“Majanduskasv võib veelgi kahaneda, kui ülesehitustöö edenemine on oodatust aeglasem, arvestades piiratud riiklikke ressursse, nõrka erainvesteeringuid ja piiratud humanitaarabi jõudmist mõjutatud piirkondadesse,” seisis panga avalduses.