CNN
—

Briti siseminister Suella Braverman saabus laupäeval Rwandasse, et arutada a vastuoluline kokkulepe mis näeb ette Ühendkuningriigi varjupaigataotlejate väljasaatmist, kes arvatakse olevat Aafrika riiki saabunud ebaseaduslikult.

Skeem on takerdunud juriidilistesse raskustesse – kedagi pole veel välja saadetud – ja Bravermani visiiti on kritiseeritud, kuna ta kutsus endaga kaasa parempoolsete tiitlitega ajakirjanikke, välja arvatud liberaalsed.

Braverman maandus Rwanda pealinnas Kigalis, kus teda tervitasid Rwanda välisministeeriumi alaline sekretär Clementine Mukeka ja Briti Rwanda ülemkomissar Omar Daair. Hiljem külastas ta elamurajooni, mille eesmärk oli edaspidi migrantidele majutust pakkuda.

Reis toimus 11 kuud pärast seda, kui Ühendkuningriigi valitsus andis ülevaate oma plaanist saata tuhanded ebaseaduslikult riiki sisenenud migrantid Rwandasse nende varjupaigataotluste menetlemiseks.

Valitsus väidab, et programmi eesmärk on häirida inimsmugeldamise võrgustikud ja migrantide heidutamine ohtlikul merereisil üle La Manche’i väina Inglismaale Prantsusmaalt.

Plaan, mille kohaselt Ühendkuningriik maksab Rwandale järgmise viie aasta jooksul 145 miljonit dollarit (120 miljonit naela), on saanud valitsusväliste organisatsioonide, varjupaigataotlejate ja avaliku teenistuse ametiühingu vastulöögi, mis seadis kahtluse alla selle seaduslikkuse, mistõttu valitsus lükkas selle täitmise edasi.

Pärast seda, kui esimene liinilend Rwandasse peatati juunis üheteistkümnendal tunnil, ei ole lende veel toimunud. sekkumine Euroopa Inimõiguste Kohus (ECHR), millele järgnesid kuid kestnud juriidilised vaidlused, mis on sellest ajast peale programmi seiskunud.

Enne lahkumist kinnitas Braverman uuesti oma pühendumust skeemile, öeldes, et see “toimib võimas hoiatusvahendina ohtlike ja ebaseaduslike reiside vastu”, teatas PA.

Kuid heategevusorganisatsiooni Freedom from Torture tegevjuht Sonya Sceats ütles CNN-ile, et see on “sügavalt ekslik”.

“Heidutuspoliitika ei tööta, kui proovite sihikule võtta inimesi, kes põgenevad piinamise, sõja ja tagakiusamise eest,” ütles Sceats.

Ta lisas, et otsus kutsuda reisile ainult valitsussõbralikku meediat “kinnitab, et nad on lõpetanud isegi teesklemise, et räägivad sel teemal kogu riigiga.”

Ühendkuningriigi valitsus on seadnud oma kaldale väikeste paatidega saabuvate migrantide peatamise oma peamiseks prioriteediks.

Parlamendis arutlusel olev illegaalse rände seaduse eelnõu annab valitsusele õiguse saata riigist välja kõik, kes saabuvad ebaseaduslikult Ühendkuningriiki. Paljudel juhtudel ei ole Ühendkuningriiki turvalisi ja seaduslikke teid, mis tähendab, et paljud varjupaigataotlejad saavad saabuda ainult ebaseaduslikult.

Selle seaduseelnõu kohaselt ei lubata Ühendkuningriiki saabuvatel inimestel oma varjupaigataotlust hinnata isegi siis, kui nad on sõjast räsitud ühiskondadest pärit pagulased,“ ütles Oxfordi ülikooli pagulasuuringute keskuse direktor Alexander Betts.

Selle asemel ootab neid viivitamatu väljasaatmine kas nende päritoluriiki või kolmandasse riiki, näiteks Rwandasse.

Kuid on muret, et kavandatav õigusakt on ebaseaduslik.

“Kui arve avate, on esimesel lehel suur punane lipp, mis ütleb: See võib olla vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooniga,” ütles Betts CNN-ile.

Ta lisas, et kavandatav seaduseelnõu on “ajaloolise tähtsusega”, kuna see tähendab “liberaalset, demokraatlikku riiki, mis loobub varjupaigaõiguse põhimõttest”.

ÜRO Inimõiguste Kohus on hoiatas et seaduseelnõu vastuvõtmise korral oleks pagulaskonventsiooni “selge rikkumine”.

Samuti on muret selle pärast, et eelnõu on teostamatu. Rwanda valitsusel on näidatud et see suudab esialgse viieaastase perioodi jooksul vastu võtta vaid 1000 varjupaigataotlejat.

Seevastu 45 755 inimest on hinnanguline saabus Ühendkuningriiki väikelaevadega, mis sõideti üle La Manche’i väina 2022. aastal.