Kuid muret tekitas ka Macroni otsuse mõju sotsiaalsele rahule riigis. Mitmes Prantsusmaa linnas puhkesid neljapäeva õhtul meeleavaldused, mis jätkusid ka nädalavahetusel.

Ametiühingud kavandavad järgmisel neljapäeval uut üleriigilist mobilisatsioonivooru.

Pensioniseadus, mis tõstab pensionile mineku alampiiri kahe aasta võrra 64 aastani, on Euroopa rahvast nädalaid seganud. Macron on rõhutanud, et vanuse tõstmine on vajalik Prantsusmaa helde pensionisüsteemi püsimajäämise tagamiseks, kuid miljonid on tulnud tänavatele, streigid aga sulgesid koolid ja ühistranspordi ning tänavatele on kogunenud prügimäed.

Siin on mõned peamised asjad, mida selle poleemika kohta teada saada.

Pariisis tulistas politsei neljapäeva õhtul pisargaasi ja veekahureid Place de la Concorde’i väljakule kogunenud meeleavaldajate pihta. Lääne-Prantsusmaal Nantes’is seisis märulipolitsei silmitsi meeleavaldajatega, kes süütasid prügikaste, näidati fotosid ja videoid. Meeleavaldustest teatati ka Toulouse’is, Marseille’s ja Lyonis.

Kinni peeti üle 300 inimese ja siseminister Gérald Darmanin kritiseeris kokkupõrkeid kui kaost.

Eurasia Groupi Euroopa tegevdirektor Mujtaba Rahman ütles, et vägivaldseid kokkupõrkeid võib olla veelgi. “Asjaolu, et [Macron] Ma arvan, et nüüd kehtestab tõhusalt ülalt-alla muudatused, mis neid riske veelgi tugevdab ja süvendab,” ütles ta neljapäeval.

Teiseks märgiks, et protestid ei pidurdunud, ametiühingu liikmed blokeeritud võtme sisestamine reede hommikul enne järjekordset vägivaldseks muutunud protestiõhtut. Tuhanded tantsisid ja süütasid Place de la Concorde’il lõkke, enne kui protestijate ja politsei vahel puhkesid kokkupõrked. Prantsuse meedia teatel vahistati reedel Pariisis üle 60 ja Lyonis 36 inimest teatatud.

Politsei keelas laupäeval meeleavaldused Pariisis Place de la Concorde’i ja Champs-Élysees’ ümbruses, teatas Agence France-Presse. Siiski tulid tuhanded vihased kodanikud laupäeval pealinnas ja linnades, sealhulgas Nantes’is ja Brestis, tänavatele. Meeleavaldused kulgesid suures osas rahumeelselt, kuid mõned meeleavaldajad süütasid fotode ja videote järgi prügikaste või viskasid ilutulestikuga politseinikke, kes vastasid pisargaasiga.

Fotodel: vägivaldsete meeleavalduste teine ​​päev raputab Prantsusmaad pärast pensioniremonti

Mõned ametiühingujuhid hoiatas laiemate rohujuuretasandi sotsiaalsete rahutuste potentsiaalist, mis meenutab Kollaste Vesti liikumist, mis tõi poolteist aastat tagasi iganädalasi meeleavaldusi ja sagedasi vastasseise märulipolitseiga. koroona viirus pandeemiapiirangud hävitasid liikumise.

Vasakäärmuslik poliitik Jean-Luc Mélenchon, pensioniea tõstmise peamine vastane, ütles, et sellised “spontaansed mobilisatsioonid” on vastupanu “põhimõtteline” uusareng. “On ütlematagi selge, et ma julgustan [the protesters],” ta ütles.

Tosina ametiühingu esindajad kuulutasid välja massilise meeleavalduse 23. märtsiks, teatas karm CGT Liit.

Prantsusmaa valitsuse plaan tõstab pensioniiga alampiiri kahe aasta võrra, nii et enamik inimesi peab olema 64-aastased ja tasunud teatud summa sotsiaalkindlustusmakseid, enne kui nad saavad täispensioni.

Macron ütles, et matk on vajalik muutuva demograafia kajastamiseks. Näiteks Prantsusmaal on oodatav eluiga viimase kahe aastakümne jooksul pikenenud umbes kolm aastat. Kui pensioniiga jääks 62-aastaseks, jääks 2070. aastal iga pensionäri ülalpidamiseks ainult 1,2 maksumaksvat töötajat, võrreldes 1,7-ga 2020. aastal. valitsuse andmed näitab.

Prantsuse streikivad töötajad vaidlevad vastu, et tahavad õigust laiskusele

Prantsusmaa kulutab juba praegu pensionile rohkem kui paljud teised rikkad Euroopa riigid. Riigi pensionikulud olid võrdsed 13,6 protsenti oma majandusest 2021. aastal, võrreldes umbes 10 protsendiga aastal Saksamaa ja peaaegu 11 protsenti HispaaniaOECD andmetel. Macroni plaan tugevdaks riigi pensionisüsteemi aastaks 2027 vastavalt 19 miljardit dollaritteatas Reuters.

Kuid oponendid väidavad, et meede mõjutab ebaproportsionaalselt palju sinikraed, kes hakkavad suurema tõenäosusega tööle nooremas eas kui nende valgekraed. (Inimestel, kes töötavad teatud kutsealadel, mida peetakse füüsiliselt või vaimselt raskeks, lubatakse endiselt täispensioniga varem pensionile jääda.)

Pensionile jäämine on Prantsuse elu hinnaline periood ning paljud peavad töö- ja eraelu tasakaalu prantsuse kultuuri nurgakiviks. Prantsusmaal on pikad töö- ja sotsiaalsete õiguste traditsioonid ning tajutavad katsed neid põhiväärtusi rikkuda kipuvad rahutusi õhutama.

Varasem pensionireformi plaan, mille Macron 2019. aastal välja pakkus ja hiljem loobus, kutsus Prantsusmaal esile enam kui poole sajandi pikima streigi, mille käigus transpordiseisakud põhjustasid ulatuslikke häireid. 1995. aastal oli toonane valitsus massimeeleavalduste tõttu sunnitud oma kavandatud reformist loobuma.

Macroni valitsus tugines põhiseaduse artiklile 49.3, mis lubab täitevvõimul seaduseelnõusid ilma hääletuseta läbi suruda rahvusassamblee, seadusandliku kogu alamkoja. (Senat oli pensioniseaduse juba vastu võtnud.) Klausel tekkis 1950. aastate lõpus osana jõupingutustest tugevdada Prantsusmaa täitevvõimu, mille Charles de Gaulle’i arvates oli tollal võimas seadusandlik kogu häirinud.

Artiklit on vähemalt kasutatud 88 korda erinevate valitsuste poolt ja kriitikud peavad seda demokraatiavastaseks meetmeks.

Macroni partei ja selle partnerid ei käsuta absoluutset häälteenamust Rahvusassamblees ja saavad selles saalis õigusakte vastu võtta ainult ajutisi liite moodustades või teiste parteide seadusandjaid erapooletuks kutsudes.

Macron tõstis prantslaste pensioniiga ilma hääleta, põhjustades vastureaktsiooni

Macron on valinud valijate poolt a teine ​​viieaastane ametiaeg, seega ei mõjutaks parlamendi tsenderduse läbimine tema positsiooni presidendina otseselt. Kuid see sunniks tema valitud peaministrit tagasi astuma ja vähendaks oluliselt tema autoriteeti.

Paljud analüütikud ei usu, et umbusaldushääletus läbi läheb, sest opositsioon on killustunud vasakpoolsete, paremäärmuslike ja paremtsentristlike parteide vahel.