Pariis
CNN
—

Eksprompt puhkesid protestid Pariisis ja mitmes Prantsusmaa linnas neljapäeva õhtul pärast valitsuse otsust sundida läbi pensionisüsteemi reforme, millega tõstetakse pensioniiga 62-lt 64-le.

Kuigi Prantsusmaa hinnalise pensionisüsteemi kavandatud reformid olid juba vastuolulised, oli see nii seaduseelnõu heakskiitmise viis – kõrvalehoidmine riigi alamkojas toimunud hääletusel, kus president Emmanuel Macroni parteil puudub otsustavalt otsene enamus – see tekitas vaieldamatult kõige rohkem viha.

Ja see raev on Prantsusmaal laialt levinud.

Küsitluse IFOP arvud näitavad, et 83% noortest täiskasvanutest (18–24) ja 78% üle 35-aastastest pidas valitsuse viisi seaduseelnõu vastuvõtmiseks “põhjendamatuks”. Isegi Macroni-meelsete valijate seas – need, kes hääletasid tema poolt eelmise aasta presidendivalimiste esimeses voorus enne teist vooru tema paremäärmusliku vastasega – ei nõustunud enamus 58% sellest, kuidas seadus vastu võeti, hoolimata nende arvamustest. reformid.

Macron tegi sotsiaalreformid, eriti pensionisüsteemi, oma 2022. aasta tagasivalimise lipulaevaks ja seda teemat on ta toetanud suure osa oma ametiajast. Neljapäevane samm on aga kogu poliitilise spektri vastuseisu nii äratanud, et mõned seavad kahtluse alla tema reforminälja tarkuse.

Peaminister Elisabeth Borne möönis neljapäeva õhtul TF1-le antud intervjuus, et valitsuse eesmärk oli algselt vältida põhiseaduse artikli 49 lõike 3 kasutamist rahvusassamblee möödudes reformide pärssimiseks. Ta ütles, et “kollektiivne otsus” seda teha tehti neljapäeva keskel toimunud kohtumisel presidendi, ministrite ja liitlaste seadusandjatega.

Macroni valitsuskabineti jaoks on lihtne vastus valitsuse reformidele pühendumisele raha. Praegune süsteem – kasvava pensionäride vanuserühma eest tasumisel töötav rahvastik – ei vasta enam otstarbele, leiab valitsus.

Tööminister Olivier Dussopt ütles, et ilma viivitamatute meetmeteta ulatub pensionide puudujääk 2027. aastaks rohkem kui 13 miljardi dollarini. Viidates reformide vastastele, ütles Dussopt CNN-i sidusettevõttele BFMTV: “Kas nad kujutavad ette, et kui peatame reformid, peatame ka puudujäägi. ?”

Kui ettepanek jaanuaris avalikustati, ütles valitsus, et reformid tasakaalustavad eelarvepuudujäägi 2030. aastal mitme miljardi dollari suuruse ülejäägiga, et maksta meetmete eest, mis võimaldavad füüsiliselt rasketel töökohtadel ennetähtaegselt pensionile jääda.

Eelarveminister Gabriel Attali jaoks on arvutus selge. “Kui me seda ei tee [the reforms] täna peame tulevikus tegema palju jõhkramaid meetmeid,” ütles ta reedel intervjuus ringhäälingule France Inter.

“Ükski pensionireform pole prantslasi õnnelikuks teinud,” ütles Sciences Po ülikooli politoloog Pascal Perrineau reedel CNN-ile.

“Iga kord, kui avalik arvamus on vastu, läheb projekt vähehaaval läbi ja põhimõtteliselt on avalik arvamus sellega leppinud,” ütles ta ja lisas, et valitsuse ebaõnnestumine seisnes selles, et ta ei suutnud projekti prantslastele müüa.

Nad ei ole esimesed, kes sellel takistusel langevad. Pensionireform on Prantsusmaal pikka aega olnud keeruline teema. 1995. aastal sundisid nädalaid kestnud massimeeleavaldused toonast valitsust avaliku sektori pensionide reformimise plaanidest loobuma. 2010. aastal tulid miljonid tänavatele, et olla vastu pensioniea tõstmisele kahe aasta võrra 62 aastani ning 2014. aastal pälvisid täiendavad reformid laialdased protestid.

Paljude Prantsusmaal peetakse pensionisüsteemi, nagu ka sotsiaalset toetust üldiselt, riigi kohustuste ja kodanikega suhete alustalaks.

Teise maailmasõja järgne sotsiaalsüsteem kindlustas riigis, kus riik on teatud elatustaseme tagamisel pikka aega ennetavat rolli mänginud, õigused riiklikule kogumispensionile ja tervishoiule, mida on sellest ajast peale kadedalt valvatud.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni andmetel on Prantsusmaal üks tööstusmaailma madalaimaid pensioniigasid, kus pensionidele kulutatakse enam kui enamikus teistes riikides ligi 14% majandustoodangust.

Kuna aga sotsiaalne rahulolematus elukalliduse üle kasvab, on mitmel streigil protestijad CNN-ile korranud ühist mantrat: neid maksustatakse kõrgelt ja nad tahavad säilitada õigust väärikale vanadusele.

Macron on oma teise ametiaja alguses alles, kuna ta valiti tagasi 2022. aastal ning tal on riigi juhina veel neli aastat aega. Vaatamata rahva vihale on tema positsioon praegu ohutu.

Artikli 49 lõike 3 neljapäevane kasutamine aga ainult tugevdab varasemat kriitikat, et ta ei puutu kokku populaarsete tunnetega ja on Prantsuse avalikkuse tahte suhtes ambivalentne.

Macroni paremtsentristliku partei vasak- ja paremäärmuslikud poliitikud võtsid kiiresti vastu tema valitsuse sammu parlamendihääletusele.

“Pärast laksu, mille peaminister just prantslastele andis reformi kehtestamisega, mida nad ei taha, arvan, et Elisabeth Borne peaks lahkuma,” säutsus paremäärmuslik poliitik Marine Le Pen neljapäeval.

Prantsusmaa vasakäärmuslaste liider Jean-Luc Melenchon oli samuti kiire valitsuse haamriga, nimetades reforme “parlamendi legitiimsuse puudumiseks” ja kutsudes üles üleriigilisele spontaansele streigile.

Kindlasti muudab rahva viha pensionireformide üle vaid keerulisemaks Macroni kavatsused viia läbi täiendavaid reforme haridus- ja tervishoiusektoris – projektid, mis Covid-19 pandeemia tõttu külmutas – ütles politoloog Perrineau CNN-ile.

Perrineau hoiatab, et praegune vaidlus võib lõpuks sundida Macronit tulevaste reformide üle rohkem läbi rääkima – kuigi ta märgib, et Prantsusmaa president pole tuntud kompromisside poolest.

Perrineau ütles, et tema kalduvus olla “natuke võimukas, natuke kannatamatu” võib muuta poliitilised läbirääkimised raskemaks.

Ta lisab, et see on “võib-olla makronismi piir”.