Reutersi lugu
—

Põhja-Korea on väitnud, et umbes 800 000 selle kodanikku on vabatahtlikult liitunud või naasnud riigi sõjaväkke, et võidelda USA vastu.

Umbes 800 000 üliõpilast ja töötajat avaldasid ainuüksi reedel üle kogu riigi soovi USA-le vastu astumiseks sõjaväeteenistusse kutsuda või uuesti värvata, teatas laupäeval Põhja-Korea riiklik ajaleht Rodong Sinmun.

Väide esitati pärast seda, kui Põhja-Korea saatis neljapäeval oma mandritevahelise ballistilise raketi Hwasong-17 (ICBM) vastuseks käimasolevatele USA ja Lõuna-Korea sõjalistele õppustele.

Põhja-Korea tulistas neljapäeval ICBM-i merre Korea poolsaare ja Jaapani vahel, mõni tund enne seda, kui Lõuna-Korea president lendas Tokyosse tippkohtumisele, kus arutati võimalusi tuumarelvaga Põhja-Pohja vastu seista.

Põhjamaade ballistilised raketid on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega keelatud ja väljalaskmine pälvis Souli, Washingtoni ja Tokyo valitsuste hukkamõistu.

Lõuna-Korea ja Ameerika väed alustasid esmaspäeval 11 päeva kestvaid ühisõppusi, mille nimeks on “Freedom Shield 23”, mis korraldati Põhja-Korea kasvavate ohtude vastu võitlemiseks sellises mahus, mida pole nähtud alates 2017. aastast.

Põhja-Korea liider Kim Jong Un süüdistas USA-d ja Lõuna-Koread pingete suurendamises sõjaliste õppustega.

Põhja-Korea reageerib sageli USA provokatsioonidele, mida ta peab sõjakateks ähvardusteks. Eksperdid ütlevad, et lisaks ühistele sõjalistele õppustele ning sel nädalal Lõuna-Korea presidendi Yoon Suk Yeoli ja Jaapani liidri Fumio Kishida kohtumisele on USA presidendi Joe Bideni plaan võõrustada järgmisel kuul Yooni ja tema abikaasat Valges Majas.

Riigivisiit on Bideni eesistumise teine ​​periood, mis rõhutab tihedaid sidemeid USA ja Lõuna-Korea vahel ning toimub 26. aprillil. Konservatiiv Yoon ja tema administratsioon on seadnud USA-Lõuna-Korea liidu tugevdamise üheks välispoliitiliseks prioriteediks. Biden on samuti püüdnud suhteid turgutada, sealhulgas oma 2022. aasta mais Souli reisi sümboolse märgiga, mis oli tema esimene peatus presidendina Aasiasse asumise reisil.

Leif-Eric Easley, Souli Ewha Womansi ülikooli professor, ütles hiljuti CNN-ile, et vastuseks õppustele ja tippkohtumistele võib Pyongyang “tellida pikema kaugusega rakettide tulistamist, katsetada spioonisatelliitide starti, demonstreerida tahkekütusemootorit, ja võib-olla isegi tuumakatsetuse läbi viia.