“Kõik muutus. Meie elud muutusid,” rääkis 51-aastane mees pisaraid pühkides. “Jumal tänatud, et see oli ainult vara ja me oleme elus ja terved. … Ma ei tea, kus meie lapsed ja lapselapsed elama hakkavad. Ma ei tea midagi.”

Rohkem kui kuus kuud pärast Vene vägede taganemist Kiievi ümbruse linnadest on nende kogukondade elanikud endiselt hädas oma elu ülesehitamise nimel. Kohalike võimude andmetel on hinnanguliselt miljon inimest – pooled piirkonnast põgenenutest – tagasi pöördunud. Kuid paljudel pole enam tööd, nad ei saa endale lubada oma maja kordategemist ja ütlevad, et vajavad rohkem abi.

Ukraina valitsuse, Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga septembris avaldatud aruande kohaselt on sõjast laastatud riigi ülesehitamiseks vaja ligi 350 miljardit dollarit ja see summa peaks kasvama.

Olles koormatud lahingutest ja Venemaa sagedastest rünnakutest riigi elektrisüsteemi vastu, pingutab Ukraina valitsus, et teha tsiviilelamutes kõige kiireloomulisemaid remonditöid. Sel kuul on kavas saata 1000 meeskonda enne talve võimalikult palju töid tegema, sealhulgas Kiievi piirkonnas 117 kõrghoonet korda tegema, teatas piirkonna sõjaväeadministratsioon.

Inimesed saadavad hüvitise saamiseks fotod oma hävinud kodudest valitsuse rakendusse. Suuremahulist rekonstrueerimist – näiteks 300 000 dollarit, mida Žerdetski hinnangul kulub tema maja remondiks – pole aga veel alata.

Umbes 1000 elanikuga Moschun sai sõja alguses tugeva löögi. Elanike sõnul hukkus umbes 37 inimest ja hävis 160 kodu. Linn oli Vene vägede poolt okupeeritud ligi kuus nädalat.

Ta ütles, et läbi prahi kõndides osutab Žerdetski nostalgiliselt hoolikalt ehitatud võlvkäikudele, mille ta kavandas, et kaks tema lapselast saaksid tõukerattaga korraga läbi sõita.

Tema ja ta naine on kolinud kitsasse ruumi, mis asub neile kuuluva esmatarbekaupluse kohal linna servas. Tema sõnul teenib ta praegu umbes 10 korda vähem kui enne Venemaa sissetungi, sest hinnad on tõusnud ja inimestel pole raha kulutada. Sissetulekute vähenemine on takistanud tal talve eel ehitusmaterjale ja sooje riideid ostmast, ütles ta.

Rekonstrueerimine on keeruline, eriti kuna 60% riigi eelarvest on eraldatud sõjaks, ütles Kiievi piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Oleksiy Kuleba The Associated Pressile.

«Kiievi piirkonda pommitatakse rakettide ja droonidega… Mõistame, et kõik ei toimu nii kiiresti, kui tahaksime, kuid piirkonnas sai kahjustada 28 000 objekti. Ehitame need kõik uuesti üles,” ütles Kuleba, kelle sõnul on eluase esmatähtis.

Moskva võtab sihikule Ukraina energiataristu, et viia rahvas saabuva talve külma kätte. Alates oktoobri algusest on see hävitanud ligikaudu 40% riigi energiasüsteemist, sundides Ukrainat kehtestama elektrikatkestusi võisteldes, et elektrivõrku stabiliseerida.

Streikide tõttu hoiatas Kiievi linnapea, kes ütles, et elanikud peaksid olema valmis selle talve halvimaks, sealhulgas elektri-, vee- ega küttepuuduse ohuks.

Mures, et energiasüsteem ei pea vastu, manitseb valitsus riigist põgenenud ukrainlasi tagasi tulema alles pärast talve, ütles Venemaa poolt okupeeritud alade taasintegreerimise minister Irina Vereštšuk.

Analüütikud hoiatavad, et ümberasustatud inimesed peaksid olema ettevaatlikud naasmisel Kiievi ümbruses asuvatesse piirkondadesse, mille Ukraina on tagasi võitnud, kuna mõned neist pole veel täielikult turvalised, eriti seoses Venemaa sõjalise suurendamisega naaberriigis Valgevenes, mis kujutab endast põhjapoolse sissetungi taastamise ohtu.

Abiotsingutel on Ukrainal endiselt raskusi rahastajate mobiliseerimisega kiireks ülesehitamiseks ja vajalikeks turvameetmeteks, ütles Orysia Lutsevych, Londonis asuva mõttekoja Chatham House Ukraina foorumi juht.

Mõned abirühmad püüavad aidata neid, kes on tagasi pöördunud. Rahvusvaheline Punase Risti Komitee andis kaks generaatorit, et aidata Moschunil elektrikatkestustega toime tulla, ning isolatsiooni, mis aitaks hooneid kiiresti läheneva külma jaoks ette valmistada, ütles komitee pressiesindaja Ukrainas Achille Despres. Juulis pakkusid teised organisatsioonid peavarjuta inimestele umbes 60 kokkupandavat maja.

Kuid Moschuni kohalikud elanikud muretsevad, et isegi küttekehadega ei ole need ajutised majad talvel piisavalt soojad. Paljud ütlevad, et tunnevad end hüljatuna.

“See on nagu surnud linn,” ütles Moschuni asehaldur Nataliya Perekhrestenko. “Meile tundub, et keegi ei hooli meist.”

Jälgi AP kajastust Ukraina sõjast: https://apnews.com/hub/russia-ukraine