11 miljoni elanikuga Dominikaani Vabariik on koduks enam kui 500 000 haitilasele. Riik, mis on oma naabrist stabiilsem ja jõukam, küüditas 2022. aastal enam kui 170 000 inimest, näitavad valitsuse andmed; enamus olid haitilased. See oli enam kui kaks korda suurem kui aasta varem.

Jaanuaris kiirendasid võimud tempot, eemaldades veel 23 500 inimest.

“Mitte kunagi varem pole ükski valitsus teinud nii palju Dominikaani Vabariigi terviklikkuse kaitsmiseks selle piiril,” ütles president Luis Abinader eelmisel kuul riigi rahvusassambleel aplausi saatel.

Mõned migrandid ja nende kaitsjad näevad poliitikas rassismi elementi. USA välisministeerium hoiatas Ameerika reisijaid, et mahasurumine “võib kaasa tuua suurema suhtluse Dominikaani võimudega, eriti tumedanahaliste USA kodanike ja Aafrika päritolu USA kodanike jaoks”.

ÜRO inimõiguste ülemvolinik on muu hulgas nõudnud tagandamiste lõpetamist.

Haiti küüditatud, sealhulgas saatjata alaealised, on The Washington Postile teatanud, et nad arreteeriti ilma selgitusteta ning hoiti ülerahvastatud ja ebasanitaarsetes ruumides, kus on vähe toitu või vett või üldse mitte, enne kui nad saadetakse tagasi riiki, kus nad kardavad oma elu pärast.

Senaatorite lahkumine jätab Haiti valitud valitsuseta

Manoucheka Saint-Fleur, 32-aastane kontor koristaja, põgenes Haitilt 2020. aastal pärast seda, kui Port-au-Prince’is tulistati surnuks viis politseinikku. Ta ütleb, et ta peeti ühel päeval Dominikaani Vabariigis kinni teel tööle, ta ummistus kollasesse bussi ja sõidutati piirile. Ta ütleb, et võimud peksid ja Taseredi migrante ning lasid bussi pisargaasi.

Dominikaani Vabariigi välis- ja immigratsiooniministeerium ei vastanud The Posti küsimustele kampaania kohta. Kuid avalikes kommentaarides on Dominikaani ametnikud seda teinud lükkas kriitika tagasi. Arvestades naabruses valitsevat kaost – Abinader on nimetanud seda „madala intensiivsusega kodusõjaks” – on nende sõnul kolimised vajalikud. Nad eitavad et nad kuritarvitavad migrante. Ja nad heidavad rahvusvahelist üldsust Haiti kriiside leevendamise ebaõnnestumise eest.

Kui ÜRO nõudis väljasaatmise peatamist, oli Abinader trotslik: ta ütles, et need mitte ainult ei jätku, vaid suurenevad. “Mitte kunagi varem,” uhkustas ta eelmisel kuul, “ei ole tema riik näidanud üles nii suurt kindlust meie immigratsioonipoliitikas, mis on kooskõlas inimõigustega, kuid kõhklemata selle rakendamisel.”

Röövimised bussitäie kaupa: haitilasi hoiab pantvangis sagenenud inimröövide arv

Mõned dominiiklased süüdistavad kriitikuid riigi siseasjadesse sekkumises ja nativistlikel toonidel oma riigi “haitistamise” vastu võitlemises. Nad ütlevad, et on ebaõiglane tuua esile riik, mis on kandnud Haiti väljarände raskust kriitika eest, kui teised riigid on olnud sama vastutulelikud.

Bahama, teine ​​levinud sihtkoht põgenemiseks Haitilased teatasid eelmisel kuul oma mahasurumist. USA ametnikud kaitsesid sel kuul Ameerika Ühendriikide inimõiguste komisjoni ees haitilaste tagandamist.

Kariibi mere rändajate vaatluskeskuse direktor Bridget Wooding ütles, et Dominikaani Vabariigis kasutatakse episoodiliselt väljasaatmisi poliitilistel eesmärkidel, kuid praegune mahasurumine on märkimisväärne inimeste arvukuse poolest.

Ta ütles, et see mõjutab ebaproportsionaalselt “vanemaid naisi, rasedaid, sünnitusjärgseid naisi ja lapsi”, kuigi Dominikaani seadusandlus, kahepoolsed lepingud ja rahvusvahelised konventsioonid peaksid neid väljasaatmise eest kaitsma.

Rändajate abiorganisatsioon Fondation Zanmi Timoun haldab keskust Haiti piiriäärses Belladère’i kogukonnas. Pressiesindaja Joseph Richard Fortuné sõnul võttis see 2022. aasta viimasel poolel vastu rohkem kui 760 saatjata alaealist, sealhulgas mitu rasedat puudega tüdrukut.

Enamik lapsi oli olnud vahi all, ütleb ta, mõnikord kauem kui nädal. Mõned olid oma vanematest eraldatud. Küüditatute hulgas ütleb Fortuné: oli 16-aastane mustanahaline tüdruk, kes peatati teel kooli, hoolimata sellest, et ta oli Dominikaani kodanik – tema sõnul on see tõend kolimiste “rassismikomponendist”.

“Meid on alati küüditatud,” ütles ta. “Kuid see, mida oleme alates juulist näinud, on enneolematu.”

Arengud on sütitavad pikka aega suhted Haiti ja Dominikaani Vabariigi vahel.

Kreooli keelt kõnelevate inimeste ränne Haiitlased hispaaniakeelsesse Dominikaani Vabariiki pärinevad rohkem kui sajandist. Haitilased on pikka aega töötanud nii seaduslikult kui ka muul viisil madalapalgalistel töökohtadel, mida paljud dominiiklased ei soovi, eriti ehituses ja põllumajanduses.

Haiti piirilinn võitleb Dominikaani Vabariigis uute reeglitega

Haiti on üks Dominikaani Vabariigi peamisi kaubanduspartnereid ning perekonnad ja sõprussuhted ulatuvad üle piiri. Aga naaberriigid on paljuski üksteisest erinevad.

Dominikaani Vabariik, turismimagnet, on üks Ladina-Ameerika majandusedu.

Haiti on seevastu pikka aega olnud poolkera vaeseim riik, mida on tabanud diktatuuri ja vägivaldse poliitilise kaose tsükkel. Selle presidendikoht on olnud täitmata alates president Jovenel Moïse’i mõrvast 2021. aastal ja rahvusassamblee tühi pärast seda, kui viimased senaatorite ametiajad jaanuaris ilma uute valimisteta lõppesid.

Sellist valitsust juhib Ariel Henry, kelle Moïse nimetas kaks päeva enne oma surma peaministriks ja on nüüd seotud presidendi tapmise seni lahendamata vandenõus kahtlustatavaga. Kuid märkimisväärne võim on vägivaldsetel relvastatud jõugudel, kes kontrollivad suurt osa Port-au-Prince’ist.

Piirideta arstid viitas sel kuul talumatutele riskidele, kui peatas pealinna Cité Soleili slummis asuva meditsiiniasutuse tegevuse. “Me vaatame sõjastseeni vaid mõne meetri kaugusel meie haiglast,” ütles meditsiininõunik Vincent Harris.

Donald Trumpi mänguraamatust lehe varastanud Dominikaani Vabariik alustas eelmisel aastal oma piiritara ehitamist. Abinaderi administratsioon ütleb, et see peaks valmima 2024. aasta maiks – täpselt õigel ajal üldvalimisteks.

Dominiiklased kavatsevad tähtaja möödudes Haiti töötajaid kokku kutsuda

Samal ajal on Haitil põgenike ja tagasipöördujate toetusrühm hädas väljasaadetute arvuga. Rigard Orbé, kes juhib piirilinnas Belladère’i kontorit, ütles, et eelmisel aastal saadeti sinna kaks korda rohkem rasedaid naisi. nagu 2021. aastal.

36-aastane Port-au-Prince’is asuv vabakutseline fotograaf Josué Azor lendas detsembris Dominikaani Vabariiki tööülesannetele. Ühel päeval väljas olles Santo Domingost 100 miili kaugusel asuvas rannikukuurordis Las Terrenas ütleb ta: ta ja kolleeg arreteeriti nende väidetavalt immigratsioonirikkumiste pärast.

Azor ütleb, et pakkus korduvalt võimudele oma dokumente näidata, kuid nad ei olnud huvitatud. Teda peeti koos teiste haitilastega kolm tundi kinni lõõskava Dominikaani päikese käes, samal ajal kui politsei pritsis mõnda “vastiku vedelikuga”, enne kui ta ilma selgitusteta vabastati.

“Oli selge, et see oli midagi haitlaste vastu,” ütles Azor. “Arvan, et minu žestid ja keel, mida me tänaval räägime, pani nad nägema, et oleme haitilased. … See on ksenofoobia.

22-aastane Junior Laurent sündis Haiti vanematele Dominikaani Vabariigis, kus ta üles kasvas ja elab siiani. Ta ütleb, et Haiti-vastane diskrimineerimine on kasvanud nii tõsiseks, et tema perekond astub nüüd harva välja.

Erandi tegi ta jaanuaris kodu lähedalt mahla ostmiseks. Võimud pidasid ta kinni küsimusi esitamata. Kaks päeva hiljem küüditati ta Haitile.

“Kui sa oled must, siis nad arreteerivad su,” ütles ta. “See on alandav, mida nad minuga tegid.”

ÜRO kaalub uut missiooni Haitile. Haitilased on skeptilised.

Emmanuel Blaise, maja maalikunstnik, arreteeriti jaanuaris teel töölt koju. Tema sõnul peksid võimud teda kinnipidamisel. Ta ütleb, et teda vahistanud ohvitserid ütlesid, et suudavad ära hoida tema äraviimise – 15 000 Dominikaani peeso eest.

See oli rohkem, kui ta suutis endale lubada. Ta saadeti välja.

“Ma maksin sissepääsu eest,” ütles Blaise. “Sama ohvitserid, kes aitavad teil sisse pääseda, on samad, kes arreteerivad ja toovad tagasi.”

Selle raporti koostamisel osales Ana Vanessa Herrero.